Hoopis nukker on lugeda Põhja-Tallinna Sõnumeid, see väljaanne ei ilmu nii sageli, et ei oleks aega seal ilmuvaid tekste lihvida. Tooksin esile just linnaosavanema veeru, mis kubiseb vigadest - need on välja toodud ja sulgudes on parandus.
Siit ta tuleb.
<
Seljataha on jäänud kaunis ja viimaste aastate päikserohkem (päikserohkeim) suvi. Enamusel (Enamikul) meist on puhkused lõppenud ning päevi täidavad töised tegemised. Ma loodan, et kogusite endasse rohkel (rohkelt) energiat, mis aitab püsita (püsida) terve ja heatujuline ka kõige tuulisemal sügispäeval.
Möödunud suve mälestused on valdavalt ilusad. Suvi algas väga meeleoluka ja rahvarohke Jaanitulega (jaanitulega) Stroomi rannas 23. juunil. Pidutsejate suur hulk pani korraldajad proovile ja andis uusi ideid järgmisteks üritusteks. Toimus tegus lasteprogramm, kus mängiti ja tantsiti, esinesid erinevate rahvuste tantsurühmad ning ansamblid. Loomulikult ei puudunud jaaniürituselt suur jaanituli ning hea eesti muusika ning jaanimängud.
Kuum suvi tõi meie linnaosa randadesse - Stroomi ja Pikakari - arvukalt puhkajaid nii mujalt Tallinnast kui ka kaugematest kohtadest. Stroomi rannas oli võimalik suveperioodil lisaks muudele rannale omastele teenustele kasutada ka traadita interneti (Internetti) ja seda tehti väga aktiivselt. Meie rannad on pälvinud arvukalt kiidusõnu, aga tuleb edasi pingutada, et veelgi paremaks saada. Kurvaks teeb vaid see, et esines palju korrarikkumisi, enamasti olid need seotud lemmikloomadega või klaastaara toomisega randa. Kahjuks ei arvest (arvesta) kõik puhkajad kehtestatud reeglitega ja teiste inimestega, aga loodetavasti kannab rannavalve töö vilja ja järgmisel suvel hakkab ka rikkumiste arv vähenema. Tumedaid toon (toone) andis suvele kõikjal Eestis suur uppunute arv, mis paneb mõtlema sellele, kuidas parandada meie inimeste, eriti laste, ujumisoskust. Kindlasti saame selleks midagi ka meie linnaosas ette võtta. Järgmisel suvel tahaksime me rajada Stroomi ja Pikakari randadesse veega tualetid, Stroomi rannapargi alale ka duššinurga (dušinurga) ning ehitada ka juurde mõned võrkpalliväljakud. (Alles räägitakse uppunutest ja siis "sujuvalt" veega tualettidest.)
Aga jätame nüüd möödunud suve meenutused ja järgmise suve plaanid kõrval (kõrvale), sest tegelikult on alanud uus aasta! Head uut kooliaastat kõigile õpilastele, õpetajatele ja vanematele! Kõik kes kooliga seotud elavad (Kõik, kes kooliga seotud, elavad...) pisut teise kalendri järgi, kus aasta algab 1. septembriga ja lõppeb kauni kevadega. Põhja-Tallinnas alustas kooliteed 365 esimese klassi last, kes kõik said linnaosa poolt lisaks headele soovidele helkurid ja helkurvestid - nii on koolitee turvalisem. Kutsun kõiki, nii autojuhte kui jalakäijaid üles neid mudilasi märkama ja hoolima, see on meie võimalus ning kohustus hoida neid õnnetuste eest.
Koolitee on jalge all ka paljudel Põhja-Tallinna abiturientidel, kelledele soovin jõudu ja vastupidamist selleks viimaseks aastaks. Tubli töö kannab vilja ning kindlasti saan kevadel paljudele abiturientidele öelda: "Sa oled linnaosa parim!" (Õppeaineid on piiratud arv, ja igas neist saab olla vaid üks parim, seega ei saa olla tundmatu arv parimaid.)
Loodetavasti täiendavad lisaks lastele ja noortele oma teadmisi ka täiskasvanud - uued teadmised ja oskused tõstavad rahulolu iseendaga ning laiendavad võimalusi tööturul. Meil kõigil on vaja õppida. (Mul on hea meel, et linnaosavanem Tammemägi saab aru, et on vaja õppida ka täiskasvanutel, tuleb olla lootusrikas, et ta kasutab võimalust ja õpib ära eesti kirjakeele.)
Soovin kõigi Põhja-Tallinna koolide ja lasteaedade töötajatele kaunist alanud õppeaastat!
Ilusat sügist kõigile!
Karin Tammemägi
Põhja-Tallinna vanem>>
Juhin tähelepanu, et eelkopeeritud teksti autor on töötanud kolm ja pool aastat Harju Maavalitsuse haridusosakonna juhatajana. Seega võib eeldada, et mõningad lüngad teadmistes ei kitsenda teatud inimeste jaoks võimalusi tööturul.
Hoiame oma emakeelt!
Autor: Brit Kerbo, Kalamaja elanik
2 kommentaari:
Linnaosavanema näol oleks tegu nagu ühe kuulsa indiaanlasega, keda hüüti "mees, kes räägib palju, aga ei ütle mitte midagi".
Tegemist siiski endise Loksa linnapeana ja tundub küll kahtlane, kas ta ise oli võimeline ka selle jutu kokku kirjutama. Pigem mõni jünger.
Vaatan lootusrikkalt tulevikku, sest linnaosavanem hakkab uppumissurmade vastu võitlema välikäimlatega. Tõenäoliselt upub käimlates kordades vähem inimesi, kui veekogudes.
Tegelikult on probleeme kirjakeelega mujalgi. See näide on üks nukramaid, mida näinud olen. Mind ärritab kohtuavalt see, kui viimaste aastate raamatuid loen. Raamatutes peaks eriti range kontroll olema, sest raamat on aastasadadeks.
Ja nukraks teeb seegi, et keelekasutus on nii kergekäeliseks muutunud. Seega - ei oska enam isegi kirjutada ja veel vähem leiab teadjaid inimesi.
Postita kommentaar