Kalamaja tasulise parkimise argumendid on hapud

Inseneribüroo Stratum analüüs Kalamaja parkimiskorralduse kohta meenutab mõneti nn. Tagliavini raportit Vene-Georgia sõja kohta. Seda selles mõttes, et ilmselt üritavad erinevad osapooled dokumendis sisalduvaid väiteid enda kasuks tõlgendada. Õieti räägivad väited tasulise parkimisala loomise vastu, aga on üsna läbinähtav, et linnavalitsus üritab kõige kiuste välja lugeda argumendid selle poolt.

Toon esile mõned kujukad tekstinäited uuringust.

„Kuna linna poolt kehtestatud tasuline parkimiskord ei kehti hoovides ja õuedes, siis suureneb otsekohe surve parkida seal. Kuna see aga omakorda mõjutab kohalike elanike elutingimusi ja harjumusi, siis on enamasti ainsaks reaalseks väljapääsuks varustada need suletavate väravate, tõkkepuude ja muude tõkenditega, mis võib olulisel määral kujundada ka asumi elukeskkonda ning väljanägemist. Selles osas võib Kalamaja olukord, tema spetsiifikast lähtuvalt kujuneda isegi keerulisemaks ja valulisemaks kui mõnedes teistes Tallinna asumites, näiteks südalinnas.”

„Samas peab mõistma, et tasulise parkimisala tulud ei kujune eriti suurteks ja olulisteks. See sõltub teataval määral küll parkimiskorralduse detailidest, eelkõige elanike parkimisele tehtavatest soodustustest, kuid samas on ka hädavajalik, et laiendatud parkimisalal toimiks tõhus kontroll, ilma milleta oleks see mõttetu, kuid mis samas nõuab ka kulutusi.”

„On arusaadav, et praegune parkimiskorraldus avaldab teatavat mõju nii tänavate läbilaskevõimele, eriti talvisel perioodil, mil tänavaruum on lume tõttu üsna napp. On mõnevõrra subjektiivne hinnata, kas selline olukord avaldab märgatavat mõju liikluskoormuste jagunemisele asumis. Pigem on töö autorid seisukohal, et see mõju on üsna tagasihoidlik, sest tänavate funktsionaalsusest tulenevalt, ei ole suures osas tegemist transiitliikluseks mõeldud tänavatega, vaid pigem pakuvad need ligipääsuvõimalust hoonetele.”

„Tervikuna ei ole praegu (s.o. 2010. aasta sügisel) terves Kalamaja asumis täheldatavad niivõrd olulised parkimisprobleemid, mis võiksid tuleneda tervikuna parkimiskohtade vähesusest. /---/ Uuring ei kinnitanud hüpoteesi, et päevasel ajal tekitavad Kalamaja tänavatel probleeme mitte-Kalamaja elanikest parkijad, kes näevad seal võimalust vältida Kesklinna tasulise parkimisala krõbedaid tariife.”

„Seega saab peamiseks tasulise parkimiskorra kehtestamise eesmärgiks olla ikkagi parkimise korraldamine ja kontroll ning tasu kogumine.”

„Uuring näitas, et olemasolevas olukorras on parkivatel sõidukitel kahesugune, mõneti erinev mõju. Ühest küljest kujutavad parkivad sõidukid teatud määral liiklust rahustavaid „vahendeid“. Neil tänavatel ja ajahetkedel, kus parkivaid sõidukeid on vähem, suurenevad ka sõidukiirused ja seega ka võimaliku liiklusõnnetuse tagajärjed.”

Novembris tehtud uuringu arvandmed ütlevad, et päevane parkimiskoormus on 34 protsenti ja õhtune koormus 43 protsenti. Sellise koormuse puhul ei saa tegelikult parkimisprobleemist kõneleda.

Seda kõike lugedes tekib küsimus, kuidas ometi saab siit lähtudes esitada soovituse, et tasuline parkimisala on vajalik. Kõik räägib justkui vastupidise järelduse kasuks.

Probleemi võti on see, et Tallinna eelarvesse on parkimistulusid planeeritud mitme miljoni võrra rohkem, kui on praegustes tingimustes võimalik kokku koguda. Transpordiameti korraldatud konkurss parkimise operaatorteenuse osutamiseks aastatel 2011-2014 on seni läbi kukkunud, sest nõue parkimisraha kogumiseks on ebamõistlikult kõrge.

Kui korrata algul toodud paralleeli Vene-Georgia sõjaga, siis käitub linnavalitsus kahtlemata kui agressor ehk teisisõnu – Venemaa. Kalamajalt nõutakse kestvat koormist ehk linnaeelarvesse kirjutatud puudujäägi kinnimaksmist. Või leidub mõnel linnaametlikul mehisust see jant lõpetada ja öelda, et eelarves puuduv raha on raisatud hoopis Tallinna telekanali ja muude tarbetute tegevuste peale?

Autor: Andres Herkel, Põhja-Tallinna halduskogu liige