23. märts 2010

Ja tõusis päike väikese põiktänava kohale...

Kusjuures pimedal ajal, mis iseenesest on ju veider, aga tõesti uue kasiino katusel säravad tuled piiluvad kardinate vahelt ka öösel kui suvised päikesekiired. Ja paitavad oma valgusesäraga vaevalt viiekümne meetri kaugusel olevat lasteaeda.

Linnaisade hoolitsust võiks ju lausa liigutavaks lugeda, ilmselt ei ähvarda nende tulede kustumist miski ja õnnetu või mine tea õnnelik äärelinna elanik saab ka pimedate sügisööde ajal turvaliselt oma raha kasiino altarile viia. Muidu tuleb pimedas mõni pätt ja võtab niisama raha ära, labane eks ole.

Kasiino on ikkagi tsiviliseeritud inimestele mõeldud koht ja pügatakse sind ka ikka tsiviseeritult. Raha ka särab ja kätte ei saa, aga mudases soos sumpamisest oleme pääsenud. Meie õnnetud esivanemad, muistsed eestlased, kes lolli peaga laukasse hüppasid, nähes seal virvatuledes säravaid münte pidid enne piinarikast lõppu ikka hulga hullu vaeva nägema.

Mis muidugi on lausa superhea, see on uue kasiino asukoht, viskad lapse üle tee lasteaeda ja ise kasiinosse. Kodus võib ju külm ja pime olla, aga kasiinos on hea ja soe ja kärbsed ei sega. Ikkagi kultuurne koht, mis siis, et välja tulles võib reaalsuse kohaletulemine katuse ära viia ja mõni nõrganärviline illusiooni veelgi rikkudes midagi koledat enda või omastega korda saadab. Statistiliselt neid palju ju pole. Vaba ettevõtlus on üks ütlemata tore asi, kuid kui vaba ta siis olema peaks.

Mängukire rahuldamine, tegelikult oleks siis ikkagi aus ka teiste kirgede rahuldamised legaliseerida, mis sest et eeltoodu justkui viisakam ja ontlikum tundub, teised tahavad ka! Mäng – mäng – mäng on väikese inimese töö, armas lauluke, kuid kui mäng on suure inimese töö, mis siis saab. Pole probleemi, kui kellestki saab näiteks pallur, kuigi iseenesest on see koomiline kui hulk mehi või naisi ühe palli pärast rabelevad. Aga noh mängivad – teistel tore vaadata ja raha kulub suhteliselt vähe. Kui kellestki saab kasiinomängur, siis enam nii tore ei ole, vähemasti suuremal hulgal mängijatest ja eriti kodustel „kaasamängijatel“.

Mulle tundub, et meie põhjanaabrid on oma kasiinonduse teisiti üles ehitanud, mängida saab ja raha kasutatakse erinevate heategevusprojektide elluviimiseks ja selleks on mingisugune ühiskondlik kokkulepe. Mitte ei tea, kas äkki on targemad või sotsiaalsemad ja solidaarsemad. Kuniks meie sellisele tasemele kasvame on meie kultuuritempliks Kasiinod, eriti muidugi sellises kultuurivaeses pimeduses kompavas linnaosas, nagu Kopli oma töötute ja vaeste ja kodututega, oma auklike tänavate ja kõige muuga ja kellegi koolipapa unistusega kasiinosaarest.

Jätan seekord lõpetuseks linna juhtiva keskerakonna tulihingelise kasiinovastase Max Kauri sütitavad sõnad:
"Peaks kindlalt vastu seisma kasiinoäri ohtlikule levikule pealinnas. Tuleb panna piir kasiinoärikate ülbele käitumisele, kes avavad oma ebaeetilise tegevuse otse linnaosavalitsuse, riigisideasutuste Eesti Posti, sotsiaal-, õppe- ja lasteasutuste läheduses."

KESTVAD KIIDUAVALDUSED - KÕIK TÕUSEVADPÜSTI - HURRAA! JA AVAME UUE KASIINO NIIDI PÕIGIS KOHE LASTEAIA VASTAS.


Autor:
Raivo Kokser, Põhja-Tallinna elanik

Foto illustratiivne. Foto pärit portaalist uudised.err.ee

1 kommentaar:

Henrik Aavik ütles ...

See kasiino on lihtsalt teel kesklinnast kasiinosaarele. Puhkab veidi lasteaias, hiljem Sultsi koolis ja siis kui härral saar valmis, siis sinna.