Ajalukku vaadates pean tõdema, et inimeste vastuhakk kunagi läbi Bekkeri sadama naftaveo laiendamist ette näinud plaanidele sündis siis, kui kõik oli juba kusagil kokku lepitud. Stroomi metsa säilitamisest hakkasime ka rääkima siis, kui linna üldplaneeringus oli sinna juba autotee joonistatud. Avalikkus sekkub pigem nagu hädapidur, mitte kui probleemide ennetaja. Ja ega ole seda ennetust pahatihti soovitudki.
Ka Kalamaja sisse ja kõrvale on tekkinud sobimatuid planeeringuid, kuid miljööväärtusliku ala määratlemine ja kodanike teadlikkus aitab meil palju ehedat päästa ja säilitada.
Ma olen mõnigi kord imestunud, kuidas pikalt tehtud ja kooskõlastatud planeeringud jõuavad halduskogu ette ja avalik väljapanek viiakse vaikselt läbi ning peaaegu keegi ei sekku. Siis tunnedki end justkui pahategijana, kui julged pikalt kooskõlastusi läbinud resultaati kas katuseharja kõrguse, sobimatu materjali või lihtsalt hoonete vahele jääva vähese hingamisruumi pärast kritiseerida. Inimesed on ju tööd teinud, nad tahavad raske ülesande lõpule viia ja pisut kasumit teenida…
Tegelikult tuleb sekkuda enne, kui vead valmis joonistatakse ja kõige paremini suudab seda hästi organiseerunud kodanikuühiskond. Pühapäeval oli Kalma sauna küljes olev Teoteatri ruum huvilisi täis, palju oli noorepoolseid ja arhitektuuriküsimusi valdavaid inimesi.
Põhja-Tallinn on muidugi suurte võimaluste linnaosa. Kalamaja inimestele pakub huvi mere avamine ja see, et möödasõidud-läbimurded segama ei hakkaks. Hendrik Mänd linnavalitsusest kinnitas pühapäeval, et tee Lasnamäelt Õismäele ei peagi käima läbi Põhja-Tallinna, nagu aastaid kavandati. Selline kontseptsioonimuutus tekitab huvi ja ootust. Ometi on planeeringukaardil kõik läbimurded alles, kaasaarvatud kurikuulus Stroomi metsa autotee.
Selge see, et kodanikud hulgakesi linnaruumi ei planeeri. Aga neil peab olema õigus öelda, mida nad ootavad, et professionaalid saaksid oma lahendusi selle järgi sättida. Kalamaja kodanikud annavad lootust. Samuti on pegulinlased juba ammu Stroomi metsa pärast südant valutanud. Üks planeering tungib sisse ühelt ja teine teiselt poolt ning roheala väheneb.
Loodame, et üldplaneeringut ei võeta valmis dokumendina, mille linnakoalitsiooni keskerakondlased-sotsid häälteenamust kasutades vaikselt ära kinnitavad. Kodanikuühiskonna aktiivsus eeldab põhjalikke arutelusid. See aga eeldab info kättesaadavust. Mitmed inimesed küsisid mult juba eile, mis selles üldplaneeringus õieti on. Jäin vastuse võlgu, aga vahepeal leidis kinnitust tõik, et hommik ongi õhtust targem. Nimelt jõudsin manusesse pandud failid mu postkasti. Uurigem siis neid.
Planeeringu kaardid kättesaadavat siit: http://www.herkel.net/index.php?menu_id=170&mainmenu_id=0&news_id=354
2 kommentaari:
Osalesin halduskogu koosolekul. Lubati, et septembris-oktoobris toimub avalik arutelu kogu linnaosa inimestele. Kuu aega enne kohutmist lubati materjalid avaldada Tallinna linna kodulehel. Elame ja näeme, sest protseduuride osas oli teatud segadus.
Üks asi veel, mis mu kõrva riivas. Linnosavalitsuse ametnikud ütlesid otse välja, et Stroomi metsa heaks ei kavatse nad mingeid positiivseid samme astuda, mis võiksid olla metsa korrastamine elujõulisuse suunas. Nii tahetakse vältida võimalus, et mets võetakse looduskaitse alla. Eesmärk on nii hoida metsa kasutus vaba, et sobival hetkel sealt läbimurre ehitada.
Postita kommentaar